Kuidadu!!! Lumbriga iha ita nia Balada, Fahi!.INFESAUN LOMBRIGA ASCARIS SUUM (Lumbriga Fahi)





Ola!! belum sira.....Relevante ho pagina anterior ne'ebe koalia konaba risku husi naan fahi, iha artigu ida ne'e mos koalia konaba parasita ne'ebe sobrevive iha balada refere. Iha artigu ida ne'e mos deskreve konaba deskrisaun jeral konaba fahi no parasita refere.
Espera bele ajuda kolega sira hotu!!!💜💜💓


Deskrisaun Jeral Konaba Balada Fahi




Oras ne’e fahi fuik namkari iha Eurasia no akontese mós iha Oeste Afrika, ne’ebé deskobre ona ho sub-espesie 16, ne’ebé diferente husi fahi fuik. Balada fahi ne’ebé namkari iha rai klaran jerasaun husi fahi Sus scrofa husi nasaun Europa no Sus indicus husi nasaun Asia (Giuffra et al, 1999). Domestikasaun ba balada fahi hahu tiha ona iha tinan 9000-10.000 molok Kristu (mK). Bazeia ba jenetiku no arkeolojika ne’ebé hetan tiha ona (Amilis, et al, 2010). Tuir istoria ne’ebé iha, ema ne’ebé halo domestikasaun dahuluk ba balada fahi ne’e maka ema husi nasaun Leste Asia, iha tinan 2000 ka 3000 tuir mai maka ema husi nasaun Europa sira komesa hakiak (Girisonta, 1974)

            Tuir Quintão (2003) katak, balada fahi ne’ebé hakiak iha Timor-Leste seidauk hatene lolos jerasaun ka mai husi ne’ebé no prosesu domestikasaun seidauk klaru. Seidauk iha literatura ida maka koalia konaba fahi puru iha Timor-leste maibe bainhira bolu de’it ho naran fahi lokal. Fahi ekoziku ne’ebé tama iha nasaun Timor-Leste maka Landrace ho Saddleback. Fahi Landrace hatama husi nasaun Xina ne’ebé hanaran fahi makau, no fahi Saddleback hatama husi nasaun Indonesia iha tina 1990. Dezenvolvimentu balada fahi iha Timor-Leste seidauk di’ak kompara h nasaun seluk ne’ebé dezenvolve ona iha teknolojia hakiak balada fahi. Agrikultór sira seidauk fo atensaun maximu ba fahi ne’ebé sira hakiak iha parte tratamentu, sistema luhan, hahan no fini ne’ebé atu uza.

Karateristika Fahi
            Balada fahi inklui iha familia suidae katak balada non ruminansia ka monogastriku no husi jeneru Sus katak fahi fuik. Tuir Wheindrata (2013) katak, balada fahi iha potensial bo’ot ba dezenvolvimentu. Dehan nune’e tanba balada fahi bele konsumu hahan ne’ebé efisiente. Fahi ho karateristika prolific katak bele produz oan entre 10 to’o 14 kabesas no iha tinan ida bele hahoris dala rua. Periodu kabuk ba balada fahi durante loron 116, baibain halo estimasaun ho fulan 3, semana 3, no loron 3 (Brand no Merwe, 1997). Tuir Wheindrata (2013), katak fahi hot0hotu iha karateristika no pozisaun ne’ebé hanesan iha sistematika balada nian hanesan, reinu: Animalia, filum: Chordata (eziste ruin iha parte kotuk), klase: Mammalia (produs susu been), ordem: Arthiodactyla (iha kukun pares), familia: Suidae, genus: Sus, espesie: Sus scrofa, sus vittatus.
Deskrisaun Jeral konaba Ascaris suum
Ascaris suum nu’udar parasita lumbriga ne’ebé komum liu afeta iha fahi. Faze husi larva reere bele fo impaktu ekonomia tamba hetan estragus iha figadu, enkuantu lumbriga adultu bele impede kresimentu fahi liu husi halo disturbiu ba absorsaun hahan ba isin. Transmisaun husi parasita ne’e liu husi  han lumbriga   ne’ebé dezenvolve sai infetivu durante seman 2 to’o 6, no lumbriga Ascaris  bele moris iha ambiente bele to’o tinan. Depois detolan lumbriga tolun sei nakfera sai larva no halo migrasaun ba figadu, pulmaun antes sira sai adultu no produz tolun iha intestinu delgadu (Mejer no Roepstorff, 2006)
Difisil atu destroi lumbriga Ascaris suum  nia tolun iha ambiente tanba resistênsia husi lumbriga tolun ba influensia ambiental, likidu kímiku no mos ba aimoruk lumbriga balun. Parede husi lumbriga Ascaris suum nia tolun iha kamada 3 hanesan, albumin (outer layer), kamada kitin ka chitinus layer hanesan glikojenio nu’udar protetór ba lumbriga tolun husi influensia mekanika hodi matein estabilidade forma husi lumbriga tolun, kamada lipidu (lipoidal vitteline membrane ka ascariside)  ne’ebé taka superfisie husi kamada kitinia, kamada iha laran liu (inner layer) ne’ebé falun sitoplasma (Ardana, et al, 2012) Klasifikasaun taksonomia lumbriga Ascaris suum ne’ebé haktuir husi Mahmuda (2010) maka hanesan, reinu: Animalia, filum: Nemathelminthes, klase: Nematoda, ordem: Ascaridida, familia: Ascarididae, genus: Ascaris, espesie: Ascaris suum.
Tuir Hasna (2009) katak, siklu moris husi Ascaris suum liu husi faze 2 mak iha liur no iha  laran. Fase eskternal maka hahu kedas lumbringa natolun sai hamutuk ho feces husi animal afektadu, wainhira halo defekasaun. Iha kondisaun ambiente ne’ebe diak, lumbringa tolun dezenvolve sai larva stadium I, kondisaun ambiente di’ak nafatin, larva stadium I sei dezenvolve aan sai larva estadium II, no hamosu iha larva ne’ebe hada’et ona. Fahi mos sei bele hetan infeksaun, wainhira tolan lumbringa tolun, (Levine, 1994)
              Fase internal katak hospedeiru difinitivu han ka tolan lumbringa tolun, (Hasna, 2009). Lmbringa tolun stadium II sei nakfera iha intenstinu, hodi hakuak no haborus liu ba mucosa intenstinu no iha tempo nee, liu husi sirkulasaun raan,vena portal no bele ba tama iha figado no hamosu tolun tenik, presiza tempo loron ida nia laran (Sinaga, 2009).Iha figado sira halo migrasaun ba mai no dezenvolve aan sai larva stadium III durante loron 4-5 nia laran.  Tuir mai larva stadium III sira halo migrasaun ba iha kurasaun no pulmaun no sira dezenvolve an iha pulmaun sai larva stadium IV durante loron 5-6 ou liu, hafoin sira halo migrasaun neneik husi alveola ba bronkiola, ba bronki no trake. Migrasaun ne’ebé makaas sei hare ih loron 12 nia laran hafoin hetan infeksaun; hospedeiru sei mear no tolan larva stadium IV iha intenstinu delgado hodi sai maduru no lumbringa. Iha semana rua nia laran hafoin hetan infeksaun larva stadium IV, no barak mak identifika hetan iha intenstinu delgadu. Tempo prepaten katak tempu ne’ebé entre akontesimentu infestasaun too iha identifikasaun parasite, no bele mosu ihasemana 7-9.
                 Lumbringa adultu natolu liu husi oras ida bele hetan, Maibe oitoan deit, no lumbringa inan adultu natolun deit too numero rihun atus rua (200.00) (Levine, 1994).

Etiolozia
             Ascaris suum nia kasu ba fahi maka morfologia nia oin atu hanesan ho Ascaris lumbricoides iha ema (Meijer Roeps Torff, 2006 haklekar husi Soeharsono, 2012).
              Haktuir literatura ne’ebé iha katak Ascris lumbricoides maka moras ida ema hanaran Askariasis. Moris iha teen oan, ninia naruk ba aman medio centimetres 10-30, inan sentimetru 22-35, nona tolun too 200.000, iha loron ida. Ema hetan moras liu husi aihan, tolan natutu iha teen oan, nia larva bele haborus teen oan sira, no bele tama iha aten book. Ascaris lumbricoides mosu iha teen oan ou intenstinu, haan hotu aihaan maka ema haan, no moris iha teen laran, halo ema isinkrekas. Ascaris lumbricoides, lumbringa tambang iha tipo rua, Necator Americanos, no Ancylostona doodadenale. Ema hanaran lumbriga tambang tamba ninia istoria dahuluk ema hetan iha ema serbisu nain sira iha nasaun Europa, moris iha teen oan nia kadidin, nia ibun hakbeelit iha nee. Nectar Americanos nia forma hanesan letra S.
Naruk sentimetru ida, kada lumbriga ida bele tolun ton rihun sia iha loron ida. Lumbriga aman nia naruk 0,8 centimetros. Ancylostoma duodenale forma hanesan letra C, natolun 28000 kada loron ida. Latik rua nee hetan iha feses ema, ho loron ida too lima, tolun bele sai larva iha loron tolu sai larva maka bele haborus teen oan iha ema. Tama no movimenta husi raan iha ema nia isin lolon, tama ba iha fuan, aten book, korofui, no hela iha teen oan, no moris ih fatin nee too latik book.

Sinais klinika 

      Animal ne’ebé afeta ho lumbriga Ascaris suum sei hamosu sinais klinika hanesan fahi isin krekas, anemia, diareia, kresimentu kleur, dehidrasaun, laiha vontade atu han. Iha fahi kiik oan sei hamosu diareia, krekas, isin fraku,isin barun,energia menus, kresimentu kleur no isin kulit sai maran no katar, namkurut (Cahyadi,2009)

Maneira transmisaun

Maneira transmisaun lumbriga Ascaris suum bele transmite liu husi hahan no be’e ne’ebe kontaminadu ona ho lumbringa tolun no wainhira animal ne’ebe saudavel konsumu hahan ou be’e ne’ebe kontaminadu otomatikamente animal refere afeta ona ho lumbriga Ascaris suum, bele mos liu husi rai rahun no ekipamentus ne’ebe kontaminadu ona ho lumbringa tolun. (Soedarto,1991)

Diagnosa

            Tuir Juanda (2012) haktuir, Ascaris suum bele halo diagnosa liu husi halo ezaminasaun ba feses no bele buka hetan lumbringa tolun ba animal ne’ebe afektadu. Tuir Suryastini et al, (2012) hatete katak metodu ezaminasaun feses presija halo bazeia ba rezultadu kualitativu no bele ezamina uza maneira balun tuir nesesidade, hanesan metodu “flotation no sedimentation”.

Patolozia

            Migrasaun larva ho kuantidade barak bele hamosu fahi tee raan oituan, iha pneumonia provijorio (Taylor, et al.,2007). Larva ne’e sei halo migrasaun husi parekim ba figadu, hamosu pontu mutin (milk spot) no hamosu filamentu fibriosis (Levine, 1994). Johnstone haklekar tan ona katak migrasaun larva iha aten bele hamosu reaksaun inflamasaun intralobular, halo aat tesidu no haemorragia. 
            Tuir Levine (1994) hatete katak iha pulmaun larva sei hamosu pneumonia verminosa, ne’ebe hamosu mear asmatiku (thumps), susar dada iis (dispnea), endema, haemorragika, enfisema, ba animal hada’et to’o mate.

Tratamentu 
      Iha nasaun Timor-Leste determina ona aimoruk Antelmitika, hodi kura moras ne’ebé kauza husi lumbringa, maka hanesan; Invermectin ho nia dosis (1 ml ba animal fahi ho todan 33 kg) injekta ho maneira subkutan, (MAP, 2013/14). Tuir Cahyadi, (2009) katak iha mos aimoruk seluk ne’ebe bele utiliza hodi fo ba animal ne’ebe afektadu ba moras refere mak hanesan: Piperazine, Levamisole, Pyrantel Pamoat.
Prevensaun
            Maneira Prevensaun geral ba lumbringa nematoda barak liu depende ba iha saúde ambiental, no sanitasaun (Yasa et al.,2007), no Suryastini et al, (2012) mos hatutan tan katak prevensaun fasil liu mak kuidadu animal nia hahan, sistema luhan, jestaun ba fahi mak influensia ba nia saude hanesan:
1.      Halo sanitasaun ba fahi no fahi nia luhan, haketak fahi joven no fahi adultu husi fonte infeksaun.
2.      Prepara fatin animal nia aihan no hemu fatin ne’ebé maka fasil atu bele hamoos
3.      Halo planu atu kontrola no kombate moras ne’ebé kauza husi lumbringa ho di’ak
4.      Halo desinfeksaun ba fahi kabuk nia luhan ne’ebé maka atu hahoris
5.      Hamoos fahi inan nia susu matan ho be’e manas
6.      Fo aimoruk lumbringa ba fahi inan semana 2 molok atu fo kaben.
Fahi inan no oan sira labele husik de’it iha kampu no fatin ne’ebé diskonfia hanesan lumbringa nia moris fatin, no kontamina ona ho lumbringa tolun (Cahyadi,2009; Martins, 2013; Levine, 1994).

BIBLIOGRÁFIA
Amaral, A.C.,2003. Toxocara vitolorum,Infection in Large Ruminants with Special Reference to East Timor.
Ananta, D,2013. Komoditas ternak babi. Cita husi Cahyadi, 2009.Gejala Klinis Ascaris suum terhadap Ternak Babi Anemia, Diare, & Pertumbuhan lambat.
Hasna, Q.,2009. Siklus Hidup Ascaris suum Mempunyai Dua Fase; Fase Eksternal &       Internal.Taksonomy Nematoda. http://kumpelajaran.blogspot.comkomoditas-ternak-babi.Data foti 30/06/2019
Johnstone, C.,2000. Parasite and parasitic Diseases Domestic Animals.University of         Pennsylvania, School of Veterinary Medicine & Merck. Levine, D.N., 1994. Parasitology Veterinary.Gajah Mada University Press.Yogyakarta
Martins, E.P.,2013. Prevalensi Infeksi Cacing Ascaris suum dan System pemiliharaan yang Berbeda, di Suku Bibileo dan Bahalarawain, sub-distrik Viqueque, Distrik Viqueque,   Timor Leste.
Soeharsono, 2012. Zoonosis: Penyakit Menular dari Hewan ke Manusia. Vol I.Kanisius    (Anggota IKAPI), Yogyakarta.
Subronto, dan I. Tjahajati. 2001. Ilmu Penyakit Ternak II. Gadjah Mada University Press.Yogyakarta.
Sugiyono.(2010).Metode Penelitian Kuanlitatif & RND. Bandung Alfabeta.
Suryastini K. et.al.,2012. Akurasi Ritchie dalam Mendeteksi Infeksi Cacing Saluran Percernaan pada Babi
Taylor M, A, et al.,2007. Veterinary Parasitology, 3rd ed. Blackwell Publishing L.td.Oxford.
Yasa & Guntoro, 2004.Prevalensi Infeksi Cacing Gastrointestinal pada Babi.
Yasa I.M et al.,2007. Prevalensi Infeksi Parasit Cacing dan Eimeria SP pada Babi Bali di Desa Sanggalangit Kecamatan Gerokgak Buleleng Bali.


2 Comments

  1. Ola!! Boa tarde.

    Karik bele ajuda, tau mos parazita sira seluk iha fahi nian.

    ReplyDelete
  2. Ola!! Boa tarde.

    Karik bele ajuda, tau mos parazita sira seluk iha fahi nian.

    ReplyDelete