Ola!! belum sira.....Relevante ho pagina anterior ne'ebe koalia konaba risku husi naan fahi, iha artigu ida ne'e mos koalia konaba parasita ne'ebe sobrevive iha balada refere. Iha artigu ida ne'e mos deskreve konaba deskrisaun jeral konaba fahi no parasita refere.
Espera bele ajuda kolega sira hotu!!!💜💜💓
Espera bele ajuda kolega sira hotu!!!💜💜💓
Oras ne’e fahi fuik namkari iha Eurasia no akontese mós
iha Oeste Afrika, ne’ebé deskobre ona ho sub-espesie 16, ne’ebé diferente husi
fahi fuik. Balada fahi ne’ebé namkari iha rai klaran jerasaun husi fahi Sus scrofa husi nasaun Europa no Sus indicus husi nasaun Asia (Giuffra et
al, 1999). Domestikasaun ba balada fahi hahu tiha ona iha tinan 9000-10.000
molok Kristu (mK). Bazeia ba jenetiku no arkeolojika ne’ebé hetan tiha ona
(Amilis, et al, 2010). Tuir istoria ne’ebé iha, ema ne’ebé halo domestikasaun
dahuluk ba balada fahi ne’e maka ema husi nasaun Leste Asia, iha tinan 2000 ka
3000 tuir mai maka ema husi nasaun Europa sira komesa hakiak (Girisonta, 1974)
Tuir Quintão (2003) katak, balada
fahi ne’ebé hakiak iha Timor-Leste seidauk hatene lolos jerasaun ka mai husi
ne’ebé no prosesu domestikasaun seidauk klaru. Seidauk iha literatura ida maka
koalia konaba fahi puru iha Timor-leste maibe bainhira bolu de’it ho naran fahi
lokal. Fahi ekoziku ne’ebé tama iha nasaun Timor-Leste maka Landrace ho Saddleback. Fahi Landrace hatama husi nasaun Xina ne’ebé
hanaran fahi makau, no fahi Saddleback hatama
husi nasaun Indonesia iha tina 1990. Dezenvolvimentu balada fahi iha
Timor-Leste seidauk di’ak kompara h nasaun seluk ne’ebé dezenvolve ona iha
teknolojia hakiak balada fahi. Agrikultór sira seidauk fo atensaun maximu ba
fahi ne’ebé sira hakiak iha parte tratamentu, sistema luhan, hahan no fini
ne’ebé atu uza.
Balada fahi inklui iha familia suidae katak balada non ruminansia ka monogastriku no husi jeneru Sus katak fahi fuik. Tuir Wheindrata
(2013) katak, balada fahi iha potensial bo’ot ba dezenvolvimentu. Dehan nune’e
tanba balada fahi bele konsumu hahan ne’ebé efisiente. Fahi ho karateristika prolific katak bele produz oan entre 10
to’o 14 kabesas no iha tinan ida bele hahoris dala rua. Periodu kabuk ba balada
fahi durante loron 116, baibain halo estimasaun ho fulan 3, semana 3, no loron
3 (Brand no Merwe, 1997). Tuir Wheindrata (2013), katak fahi hot0hotu iha
karateristika no pozisaun ne’ebé hanesan iha sistematika balada nian hanesan,
reinu: Animalia, filum: Chordata (eziste ruin iha parte kotuk),
klase: Mammalia (produs susu been),
ordem: Arthiodactyla (iha kukun
pares), familia: Suidae, genus: Sus,
espesie: Sus scrofa, sus vittatus.
Ascaris suum nu’udar parasita lumbriga ne’ebé komum liu afeta iha
fahi. Faze husi larva reere bele fo impaktu ekonomia tamba hetan estragus iha
figadu, enkuantu lumbriga adultu bele impede kresimentu fahi liu husi halo
disturbiu ba absorsaun hahan ba isin. Transmisaun husi parasita ne’e liu
husi han lumbriga ne’ebé dezenvolve sai infetivu durante seman
2 to’o 6, no lumbriga Ascaris bele moris iha ambiente bele to’o tinan.
Depois detolan lumbriga tolun sei nakfera sai larva no halo migrasaun ba
figadu, pulmaun antes sira sai adultu no produz tolun iha intestinu delgadu
(Mejer no Roepstorff, 2006)
Difisil
atu destroi lumbriga Ascaris suum nia tolun iha ambiente tanba resistênsia husi
lumbriga tolun ba influensia ambiental, likidu kímiku no mos ba aimoruk
lumbriga balun. Parede husi lumbriga Ascaris
suum nia tolun iha kamada 3 hanesan, albumin (outer layer), kamada kitin ka chitinus
layer hanesan glikojenio nu’udar protetór ba lumbriga tolun husi influensia
mekanika hodi matein estabilidade forma husi lumbriga tolun, kamada lipidu (lipoidal vitteline membrane ka ascariside) ne’ebé taka superfisie husi kamada kitinia,
kamada iha laran liu (inner layer)
ne’ebé falun sitoplasma (Ardana, et al, 2012) Klasifikasaun taksonomia lumbriga
Ascaris suum ne’ebé haktuir husi
Mahmuda (2010) maka hanesan, reinu: Animalia,
filum: Nemathelminthes, klase: Nematoda, ordem: Ascaridida, familia: Ascarididae,
genus: Ascaris, espesie: Ascaris suum.
Tuir Hasna (2009) katak,
siklu moris husi Ascaris suum liu husi
faze 2 mak iha liur no iha laran. Fase
eskternal maka hahu kedas lumbringa natolun sai hamutuk ho feces husi animal
afektadu, wainhira halo defekasaun. Iha kondisaun ambiente ne’ebe diak,
lumbringa tolun dezenvolve sai larva stadium I, kondisaun ambiente di’ak
nafatin, larva stadium I sei dezenvolve aan sai larva estadium II, no hamosu iha larva ne’ebe
hada’et ona. Fahi mos sei bele hetan infeksaun, wainhira tolan lumbringa tolun, (Levine, 1994)
Fase internal katak hospedeiru
difinitivu han ka tolan lumbringa tolun, (Hasna, 2009). Lmbringa tolun stadium
II sei nakfera iha intenstinu, hodi hakuak no haborus liu ba mucosa intenstinu
no iha tempo nee, liu husi sirkulasaun raan,vena portal no bele ba tama iha
figado no hamosu tolun tenik, presiza tempo loron ida nia laran (Sinaga,
2009).Iha figado sira halo migrasaun ba mai no dezenvolve aan sai larva stadium
III durante loron 4-5 nia laran. Tuir
mai larva stadium III sira halo migrasaun ba iha kurasaun no pulmaun no sira
dezenvolve an iha pulmaun sai larva stadium IV durante loron 5-6 ou liu, hafoin
sira halo migrasaun neneik husi alveola ba bronkiola, ba bronki no trake.
Migrasaun ne’ebé maka’as
sei hare ih loron 12 nia laran hafoin hetan infeksaun; hospedeiru sei mear no
tolan larva stadium IV iha intenstinu delgado hodi sai maduru no lumbringa. Iha
semana rua nia laran hafoin hetan infeksaun larva stadium IV, no barak mak
identifika hetan iha intenstinu delgadu. Tempo prepaten katak tempu ne’ebé entre akontesimentu infestasaun too
iha identifikasaun parasite, no bele mosu ihasemana 7-9.
Lumbringa adultu natolu liu
husi oras ida bele hetan, Maibe oitoan deit, no lumbringa inan adultu natolun
deit too numero rihun atus rua (200.00) (Levine, 1994).
Etiolozia
Ascaris suum nia kasu ba fahi maka morfologia nia oin atu hanesan
ho Ascaris lumbricoides iha ema
(Meijer Roeps Torff, 2006 haklekar husi Soeharsono, 2012).
Haktuir literatura ne’ebé iha katak Ascris lumbricoides maka moras ida ema
hanaran Askariasis. Moris iha teen
oan, ninia naruk ba aman medio centimetres 10-30, inan sentimetru 22-35, nona tolun
to’o 200.000, iha
loron ida. Ema hetan moras
liu husi aihan, tolan
natutu iha teen oan, nia larva bele haborus teen oan sira, no bele tama iha
aten book. Ascaris lumbricoides mosu iha teen oan ou intenstinu, haan hotu
aihaan maka ema haan, no moris iha teen laran, halo ema isinkrekas. Ascaris lumbricoides, lumbringa tambang iha tipo rua, Necator Americanos, no Ancylostona doodadenale. Ema hanaran lumbriga tambang tamba ninia istoria dahuluk
ema hetan iha ema serbisu nain sira iha nasaun Europa,
moris iha teen oan nia kadidin, nia ibun hakbeelit iha nee. Nectar
Americanos nia forma hanesan letra S.
Naruk sentimetru ida, kada lumbriga ida bele tolun ton rihun sia iha
loron ida. Lumbriga aman nia naruk 0,8 centimetros. Ancylostoma
duodenale forma hanesan letra C, natolun 28000 kada loron ida.
Latik rua nee hetan iha feses ema, ho loron ida too lima, tolun bele sai larva
iha loron tolu sai larva maka bele haborus teen oan iha ema. Tama no movimenta husi raan iha ema nia isin lolon,
tama ba iha fuan, aten
book, korofui, no hela
iha teen oan, no moris ih fatin nee too latik book.
Sinais klinika
Animal ne’ebé afeta ho lumbriga Ascaris suum sei hamosu sinais klinika hanesan fahi isin krekas, anemia, diareia, kresimentu kleur, dehidrasaun, laiha vontade atu han. Iha fahi kiik oan sei hamosu diareia, krekas, isin fraku,isin barun,energia menus, kresimentu kleur no isin kulit sai maran no katar, namkurut (Cahyadi,2009)
Maneira transmisaun
Maneira transmisaun lumbriga Ascaris suum
bele transmite liu husi hahan no be’e ne’ebe kontaminadu ona ho lumbringa tolun
no wainhira animal ne’ebe saudavel konsumu hahan ou be’e ne’ebe kontaminadu
otomatikamente animal refere afeta ona ho lumbriga Ascaris
suum,
bele mos liu husi rai rahun no ekipamentus ne’ebe kontaminadu ona ho lumbringa
tolun. (Soedarto,1991)
Diagnosa
Tuir
Juanda (2012) haktuir,
Ascaris suum
bele halo diagnosa liu husi halo ezaminasaun ba feses no bele buka hetan
lumbringa tolun ba animal ne’ebe afektadu. Tuir Suryastini et al, (2012)
hatete katak metodu ezaminasaun feses presija halo bazeia ba rezultadu
kualitativu no bele ezamina uza maneira balun tuir nesesidade, hanesan metodu “flotation no sedimentation”.
Patolozia
Migrasaun
larva ho kuantidade barak bele hamosu fahi tee raan oituan, iha pneumonia provijorio (Taylor, et al.,2007). Larva ne’e sei halo migrasaun husi parekim ba figadu, hamosu pontu mutin
(milk spot) no hamosu
filamentu
fibriosis (Levine, 1994). Johnstone haklekar tan ona katak migrasaun larva iha
aten bele hamosu reaksaun inflamasaun intralobular, halo aat tesidu no
haemorragia.
Tuir
Levine (1994) hatete katak iha pulmaun larva sei hamosu pneumonia verminosa,
ne’ebe hamosu mear asmatiku (thumps),
susar dada iis (dispnea), endema,
haemorragika, enfisema, ba animal hada’et to’o mate.
Iha nasaun Timor-Leste determina ona aimoruk Antelmitika, hodi kura moras ne’ebé kauza husi lumbringa, maka hanesan; Invermectin ho nia dosis (1 ml ba animal fahi ho todan 33 kg)
injekta ho maneira subkutan, (MAP, 2013/14). Tuir Cahyadi, (2009) katak iha mos aimoruk seluk ne’ebe
bele utiliza hodi fo ba animal ne’ebe afektadu ba moras refere mak hanesan: Piperazine, Levamisole, Pyrantel Pamoat.
Prevensaun
Maneira Prevensaun geral ba lumbringa nematoda barak liu
depende ba iha saúde ambiental, no sanitasaun (Yasa et al.,2007), no Suryastini et al, (2012) mos hatutan tan katak
prevensaun fasil liu mak kuidadu animal nia hahan,
sistema luhan, jestaun ba fahi mak influensia ba nia saude hanesan:
1.
Halo sanitasaun ba
fahi no fahi
nia luhan, haketak fahi joven no fahi
adultu husi fonte infeksaun.
2.
Prepara fatin animal nia aihan no hemu fatin ne’ebé maka fasil atu bele hamoos
3.
Halo planu atu kontrola no kombate moras ne’ebé kauza husi lumbringa
ho di’ak
4.
Halo desinfeksaun ba
fahi kabuk
nia luhan ne’ebé maka atu hahoris
5.
Hamoos fahi inan
nia susu matan ho be’e manas
6.
Fo aimoruk
lumbringa ba fahi inan semana 2 molok atu fo kaben.
Fahi inan no oan sira labele husik de’it
iha kampu no fatin ne’ebé diskonfia hanesan lumbringa nia moris fatin,
no kontamina
ona ho lumbringa tolun
(Cahyadi,2009; Martins, 2013; Levine, 1994).
BIBLIOGRÁFIA
Amaral, A.C.,2003. Toxocara
vitolorum,Infection in Large Ruminants with Special Reference to East Timor.
Ananta, D,2013. Komoditas ternak babi. Cita husi Cahyadi, 2009.Gejala Klinis Ascaris suum
terhadap Ternak Babi Anemia, Diare, & Pertumbuhan
lambat.
Hasna, Q.,2009. Siklus Hidup Ascaris suum Mempunyai Dua
Fase; Fase Eksternal & Internal.Taksonomy
Nematoda. http://kumpelajaran.blogspot.comkomoditas-ternak-babi.Data
foti 30/06/2019
Johnstone, C.,2000. Parasite and parasitic Diseases Domestic
Animals.University of Pennsylvania,
School of Veterinary Medicine & Merck. Levine, D.N., 1994. Parasitology
Veterinary.Gajah Mada University Press.Yogyakarta
Martins, E.P.,2013. Prevalensi Infeksi
Cacing Ascaris suum dan System pemiliharaan yang Berbeda, di Suku Bibileo dan Bahalarawain, sub-distrik Viqueque,
Distrik Viqueque, Timor Leste.
Soeharsono, 2012. Zoonosis: Penyakit
Menular dari Hewan ke Manusia. Vol I.Kanisius (Anggota
IKAPI), Yogyakarta.
Subronto, dan I. Tjahajati.
2001. Ilmu Penyakit Ternak II. Gadjah Mada University Press.Yogyakarta.
Sugiyono.(2010).Metode
Penelitian Kuanlitatif & RND. Bandung Alfabeta.
Suryastini K. et.al.,2012. Akurasi
Ritchie dalam Mendeteksi Infeksi Cacing Saluran Percernaan pada Babi
Taylor M, A,
et al.,2007. Veterinary Parasitology,
3rd ed. Blackwell Publishing L.td.Oxford.
Yasa & Guntoro, 2004.Prevalensi
Infeksi Cacing Gastrointestinal pada Babi.
Yasa I.M et al.,2007.
Prevalensi Infeksi Parasit Cacing dan Eimeria SP pada Babi Bali di Desa Sanggalangit Kecamatan Gerokgak Buleleng
Bali.
2 Comments
Ola!! Boa tarde.
ReplyDeleteKarik bele ajuda, tau mos parazita sira seluk iha fahi nian.
Ola!! Boa tarde.
ReplyDeleteKarik bele ajuda, tau mos parazita sira seluk iha fahi nian.