Moras Ain no Ibun (FMD) maka moras ida ne'ebé maka hada'et no ataka animál sira ho ain-fuan nakloke, hanesan karau vaka no karau timor, bibi timor no bibi mala'e, fahi, rusa, kuda kamelo no elefante sira. FMD kauza hosi vírus Moras Ain-Ibun (FMDV) ne'ebé pertense ba família Picornaviridae no jéneru Aphtovirus. Fízikamente, vírus FMD iha simetria icosaedral ho medida kapsida (envoltóriu RNA) entre 25-30 nm. Kapsida vírus Picorna kompostu hosi subunidade proteína 60 ne'ebé hanesan, kada unidade ne'ebé kontein proteína vírus 4 (VP1-4).
Virus FMD tama iha animál nia isin liuhosi ibun ka inus no virus multiplika iha sélula epiteliál iha nasofaringe. Hafoin, virus FMD tama iha raan no multiplika iha glándula linfátika no sélula epiteliál iha ibun no ain (fungo ain) ne'ebé hamosu lezaun sira. Transmisaun FMD husi animál moras ba animál suspetivel sira seluk akontese liuliu tanba kontaktu diretu ho animál moras, kontaktu ho sekresaun no materiál sira ne'ebé kontaminadu ho vírus FMD, no animál portadór sira. Transmisaun FMD bele akontese tanba kontaktu ho materiál/ekipamentu sira ne'ebé kontaminadu ho virus FMD, hanesan ofisiál sira, veíkulu sira, ai-han ba animál sira, produtu sira pekuária nian iha forma susu-been, na'an, intestinu sira, ruin sira, raan, semen, embriaun sira, no fezes hosi animál sira ne'ebé moras. Propagasaun FMD entre to’os ka entre rejiaun/nasaun sira jeralmente akontese liuhosi movimentu ka transporte pekuária infetadu, produtu husi pekuária infetadu no animál portadór. Animál portadór sira ka animál sira ne'ebé lori vírus infesiozu iha sira nia isin (iha sélula epiteliál sira iha esófagu no faringe) liu loron 28 hafoin infesaun importante tebes iha propagasaun FMD.
Sintoma klíniku sira husi FMD iha animál hakiak sira
Sintoma klíniku sira husi FMD iha animál sira bele varia entre espésie animál sira. Períodu inkubasaun ba FMD lori loron 2-8. Jeralmente, sintoma klíniku sira hosi FMD maka isin-manas ne'ebé atinji 39°C durante loron balu, lakon apetite no lezaun sira iha área ibun no ain haat hotu. Lezaun sira mosu hanesan bolus iha superfísie hosi membrana mukoza sira ibun nian, inklui nanál, ibun-been, hasan-laran no ibun-tutun. Iha ain, lezaun sira sei vizivel ho klaru iha ain-tuban, lakuna kukun nian no tuir banda koronária sira kukun nian. Lezaun sira bele mós akontese iha konka, ibun-lolon, no susun-been. Iha karau susubeen, iha mós diminuisaun iha produsaun susubeen, enkuantu iha bibi, bibi no rusa, lezaun sira iha forma bolus ki'ik no susar atu observa nune'e presiza observasaun ho kuidadu. Iha kazu balu, sintoma sira FMD nian dalabarak konfunde ho ain-rahun (Adjid, 2020). Iha karau, hipersalivasaun jeralmente akontese akompaña ho espuma (Soeharsono et al. 2010)
Sintoma Klíniku sira iha Karau sira ne'ebé infetadu ho FMD parese hetan hipersalivasaun (A), lezaun bolus iha nanál (B), no ain-fuan dodok/ain dodok (C) (Fakhrul et al, 2016).
Esforsu sira atu prevene no kontrola FMD
Esforsu sira ne’ebé bele halo hodi ultrapasa no kontrola surtu FMD iha Indonézia inklui hala’o kuarentena no vijilánsia rejionál iha área sira ne’ebé afetadu husi surtu no área sira ne’ebé hala’o ona atividade distribuisaun produtu animál no pekuária. Esforsu sira eradikasaun nian bele mós hala'o iha área sira ne'ebé afetadu hosi surtu sira iha animál suspetivel sira hafoin observasaun regulár hala'o ho objetivu atu halakon fonte infesaun nian. Presiza halo inspesaun ba produtu pekuária, inklui meiu intermediáriu atu distribui produtu pekuária, inklui ema ne’ebé servisu iha ambiente ne’ebá, hanesan veterináriu, inseminadór, na’in ba armajen, ofisiál armajen, no seluk tan. Vasinasaun massa no kontínua mós bele hala'o to'o hetan estatutu livre hosi FMD, liuliu iha animál sira ne'ebé sensivel ba FMD, hodi hasa'e imunidade animál nian hanesan esforsu ida atu hapara produsaun virus FMD hosi animál sira ne'ebé infetadu.
Referénsia sira :
Adjid, R. M. A. 2020. Moras Ain no Ibun: Moras Animál Exótiku sira atu Konsiente Tama iha Indonézia. WARTAZOA, 30(2): 61-70.
Fakhrul-Islam, K. M., Jalal, M. S., Poddr, S., Quader, M. D. N., Sahidur-Rahman, M. D., Dutta, A., Mazumder, S. 2016. Investigasaun Klínika ba Moras Ain no Ibun Karau nian iha Ospitál Veteráriu Batiaghata Upazin, Bangladexe. Siénsia Veterinária: Peskiza no Revizaun sira, 2(3): 76-81.
https://bisnis.tempo.co/read/1590622/kementan-tetapkan-jawa-timur-dan-aceh-dan-wabah-penyakit-mulut-dan-kuku
https://www.cnnindonesia.com/ekonomi/20220512145336-92-795974/kementan-siapkan-sejumlah-strategi-berantas-penyakit-mulut-dan-kuku
Soeharsono., Syafriati, T., Naipospos, T. S. P., 2010. Atlas kona-ba moras animál sira iha Indonézia. Denpasar: Udayana University Press.
0 Comments