SACROPTES SCABIES - Saude Animal

SACROPTES SCABIES


Scabies hanesan moras frekentemente enkontra iha bibi no difisil atu kura. Moras ne’e mos kauza husi kutun/ácaros sacroptes scabies tama iha Ordem Acarina, Familia Sarcoptidae, Genus Sarcoptes. Moras ne’e ataka iha kulit no halo reduz produsaun ba naan, kualidade kulit no bele mos transmiti ba ema (zoonosis)(Iskandar,1982, Sardjono et al.. 1998)


Etiolojia

Moras scabies mosu tanba iha infestasaun husi sacroptes scabies(Flynn 2002). Nia hateten katak scabies bele existe iha populasaun animal sira hotu. No iha  kauza variedades kutun/ácaros iha varius tipu animal morfolojikamente hanesan, so diferente iha nia kapasidade atu utiliza proprietarius ne'ebe diferente iha emita populasaun ho naran típiku no nia kada tipu, ne'ebe no kauza moras katar ba iha animal bibi existe iha familia tolu hanesan Sarcoptidae, Prospoptidae  no Demodicidae(Siregar 2007).


Sinais Klinika



Halo inflamasun iha kulit no akompaña mos halo nia fulun toradu  iha parte ne'ebe mak afeta ona moras ne’e. Animal ne’e ita hare sei la kalma tanba nia efeitu husi katar no halo nia  kose aan ba sasan sira ne'ebe mak to’os no mos luhan ne'ebe mak nia hela ba. Nia fulun sai toradu/toos no kotuk hotu tanba efeitu husi katar ne’e mos, halo animal nia vontade han menus, isin tun sai lotuk, dalaruma mos sai grave liu no halo animal ne’e bele mate(Kettle 2004).

Diagnosa

Atu halo diagnosa ba moras scabies  tenke bazeia ba sinais klinika ne'ebe mak iha. Diagnosa  ba scabies bele konsidera hanesan moras ne'ebe mak  persistente ona iha sinais  kliniku ne'ebe mak hateten ona iha leten, no halo konfirmasaun ba ajente kausador ba sacroptes scabie, larva, tolun, fezes no kulit animal ne'ebe mak infektadus ona, bele exame liu husi mikroskopiku(Colville 2000).

Prevensaun

Tenke halo kontrola no halo limpeza ba sanitasaun luhan no ekipamentus sira. Hamos hahan restu ne'ebe mak monu iha luhan nia laran, hadok animal bibi sira husi udan no kuidadu nia luhan atu labele úmidu. Mantém limpeza no fo haris animal sira, halo izolasaun no observa ba animal sira atu labele kona moras scabies, karik animal sira nebe’e mak afekta moras scabies tenke haketak lalais husi animal sira ne'ebe mak sei saudavel. Tenke kuidadu nafatin alimentus sira ne'ebe mak fo ba animal sira, atu bele garante sistema imunologiku nebe’e forte no saudavel atu bele iha kresimentu nebe’e mak diak(Colville 2000, David 2002).   

Tratamentu

Tratamentu ba moras ne’e mak hanesan halo vasinasaun uza aimoruk ivermectin ho maneira liu husi subkutanea, no bele mos uza vitamina B complex ho maneira liu husi intra-muskular, nia objetivu atu bele oho no hamate parasita nia tolun  sira ne'ebe mak dalaruma sei iha no tolun iha animal ne’e. (Jagannath no Yathiraj, 1999) 

Traballu ne'e elabora husi Grupu 4
  1. Nelita Maria Celestina da Dores
  2. Roberto Mariano Amaral
  3. Ismaela dos Santos Neves
  4. Alexandre Van Nahak
  5. Eugenia Martinha de J.Viegas
  6. Venâncio A. da C. Marques

0 Comments