Definisaun Sarampu
Sarampu maka infesaun respiratóriu ida ne'ebé maka hada'et tebes. Sintoma sira inklui erupsaun iha isin tomak no sintoma sira hanesan gripe.
Sarampu kauza husi virus ida ne’ebé transmite liu husi gotíkula. Sintoma sira jeralmente mosu maizumenus semana ida ka rua hafoin espozisaun ba virus.
Moras ida-ne'e komún liu iha labarik sira no bele sai fatal. Maibé, sarampu iha labarik no adultu sira bele prevene liuhosi vasinasaun.
Saida mak Sarampu?
Sarampu hanesan infesaun viral ida ne'ebé karakteriza ho isin-manas, kakorok moras, no erupsaun iha isin tomak. Infesaun sarampu hahú iha via respiratóriu no hafoin ne'e transmite liuhosi gotíkula sira.
Sintoma dahuluk sira sarampu nian inklui kakorok moras, matan-been no mean (konjuntivite), no pontu mutin sira iha ibun laran. Erupsaun inisialmente mosu hanesan pontu mean ki'ik sira, ne'ebé depois halibur no sai boot.
Maski hanesan, sintoma sira husi sarampu no rubéola la hanesan. Iha sarampu, erupsaun bele dura loron 5-7, enkuantu iha rubéola, erupsaun dura durante loron 1-3. Moras rua ne'e hetan prevensaun hosi vasina MMR.
Kauza sira husi Sarampu
Sarampu kauza husi infesaun ho Morbillivirus. Virus ida-ne'e transmite ho fásil liuhosi gotíkula sira hosi ibun no inus hosi ema ne'ebé moras sarampu, ne'ebé hasai bainhira mear, fani, ka ko'alia.
Ema ida mós bele hetan moras sarampu bainhira kaer nia ibun ka inus hafoin kaer objetu ida ne'ebé kontaminadu ho sarampu nia been.
Sarampu iha bebe-oan no labarik sira bele kauza hosi virus rubeola. Moras ida-ne'e hada'et liuhosi kontaktu diretu ho ema ne'ebé infetadu ka liuhosi gotíkula sira iha anin.
Virus sarampu klasifika hanesan membru ida hosi jéneru Morbillivirus iha família Paramyxoviridae. Ema maka uma-na'in naturál úniku ba vírus sarampu nian.
Virus ne’e tama iha isin liu husi ibun, inus, ka matan.
Bainhira to'o iha ne'ebá, ida-ne'e provavelmente tama iha pulmaun sira, iha ne'ebé ida-ne'e infeta sélula imunidade sira.
Sélula sira-ne'e la'o ba nódulo linfátiku sira, iha ne'ebé vírus ne'e la'o ba sélula sira seluk no hafoin ne'e hada'et iha isin tomak, hodi hasai partikula vírus nian sira ba iha raan.
Nu'udar raan sirkula iha isin tomak, ida-ne'e lori vírus ba órgaun oioin, inklui aten, kulit, sistema nervozu sentrál, no bazeia.
Iha kulit, vírus sarampu hamosu inflamasaun iha kapilár sira. Ida-ne'e kauza erupsaun sarampu ne'ebé karakterístika.
Presiza loron neen to’o loron 21 atu sintoma sarampu mosu hafoin infesaun.
Ema ne'ebé sofre bele hada'et moras ida-ne'e durante loron haat resin, molok erupsaun mosu to'o maizumenus loron haat hafoin erupsaun mosu.
Risku atu hetan sarampu aumenta iha kondisaun sira tuirmai:
Bebe oan sira ne’ebé seidauk to’o atu hetan vasinasaun; Ema ne’ebé seidauk simu kursu kompletu ba vasina sarampu no MMR; Moris ho ka tau-matan ba ema ida ne’ebé infetadu ho sarampu;
Sistema imunidade ne'ebé fraku tanba kondisaun saúde balu, hanesan HIV/SIDA ka kankru.
Sintoma Sarampu
Sintoma sira sarampu nian sei mosu maizumenus loron 7-14 hafoin infesaun, ho sintoma inisiál sira ne'ebé hanesan ho sintoma sira hanesan gripe nian. Iha ne'e iha sintoma sira sarampu nian:
- Isin-manas
- Fraku
- Inus been ka inus taka
- Mear maran
- Diarea
- Muta
- Lakon apetite
- Mean, matan-been, no sensibilidade ba naroman
- Fatin mutin iha ibun
Loron balun hafoin hetan sintoma sira iha leten, jeralmente sei mosu erupsaun mean iha oin no kakorok. Erupsaun ida-ne'e bele da'et ba kuaze isin tomak. Erupsaun sarampu nian inisialmente ki'ik, maibé bele halibur hamutuk no forma erupsaun boot ida.
Sarampu ne'e kontajiozu oinsá?
Sarampu maka moras ida ne'ebé maka hada'et liu. Ema ne'ebé infetadu bele transmite virus ba ema seluk husi loron haat molok erupsaun mosu to'o loron haat hafoin.
Nivel kontajiozu ne'ebé aas ne'e halo sarampu fasil atu hada'et iha ambiente sira ne'ebé populasaun barak, hanesan eskola sira ka fasilidade sira kuidadu labarik nian.
Bainhira atu ba haree doutór?
Se ita-boot hetan sintoma sira sarampu nian, ita-boot tenke konsulta kedas ho médiku. Ita-boot bele uza servisu Konversa ho Médiku ida hodi diskute saida maka atu halo se ita-boot iha sarampu, inklui ai-moruk saida maka atu hemu.
Se ita-boot hemu hela ai-moruk imunosupresivu sira ka iha moras ruma ne'ebé hafraku sistema imunidade, hanesan HIV/SIDA, rekomenda atu ita-boot ba konsulta kedas médiku. Ida-ne'e importante atu nune'e bele hala'o tratamentu lalais liután no bele prevene risku ba komplikasaun sira.
Ba kedas iha sala emerjénsia ospitál nian ne'ebé besik liu bainhira ita-boot hetan sintoma sarampu nian ne'ebé akompaña ho sintoma sira tuirmai:
- Isin-manas maka'as, liu 39°C, ne'ebé la tun ho antipirétiku sira, hanesan parasetamol
- Iis susar
- Konfuzaun
- Konvulsaun sira
Feto isin-rua sira mós presiza atendimentu médiku imediatu bainhira sira hetan kontaktu ho ema ruma ne'ebé iha moras sarampu ka ema ruma ne'ebé hetan sintoma sarampu nian. Ida-ne'e tanba infesaun sarampu durante isin-rua bele aumenta risku ba partu prematuru, todan ki'ik bainhira moris, no mós abortu.
Referénsia husi :
0 Comments