Filum: Sporozoa (Apicomplexa)
Klasse: Sporozoea
Subklasse: Coccodia
Superordem: Eucoccidea
Ordem: Haemosporidia
Subordem: Aconoidina
Familia: Piroplasmidae
Genus: Babesia
Babesia spp hanesan parasita apicoplexa ne'ebe maka moris iha intraselular raan. Agente ida ne'e forma apple-seedlike, hanesan masan nia musan, no bele parasita-an iha animal domestika oioin. Komun liu animal sira hanesan ruminansia boot no kiik, asu no animal fuik. Entre ospedeiru sira maka piollo tos ne'ebe klassifika iha familia Ixodidae hanesan Rhipicephalus microplus, R. annulataus, R. decoloratus. R. geigyi dan R. evertsi (Bock et al. 2004, Uilenberg 2006). Babesia bele transmite husi geresaun piollo ida ba geresaun seluk, nune'e piollo husi estadio larva, nimfa no adulto iha potensia hanesan hospes.
Babesia eziste sistema reprodusaun rua, aseksual no sexuada (Imajen 3). Reprodusaun aseksual hala'o iha inan nia isin no iha selula ran mean. Sporozoit (faze infektif ba inan semang vertebrata) tama liu husi saliva caplak ne'ebe tata animal vetebrata. Sporozoit sei tama iha selula raan mean liu husi penetrasaun mekanika. Iha selula raan mean sporozoit sei sai trophozoit ne'ebe sei akontense divisaun biner sai rua ka individu merozoit haat. Divisaun aseksual refere kauza insistensia mekanismu nunee sai ruptur selula raan mean. Merozoit sei sai hamutuk ho nia ruptur selula raan mean sei buka selula ran mean foun no halo penetrasaun (Homer et al. 2000).
Kauza sira husi Babesioze
Babesioze akontese tanba protozou raan intraselulár hosi babesia sp. Naran Babesia foti hosi naran hosi nia deskobredór, Victor Babes, ne'ebé ho susesu identifika organizmu iha glóbulu mean sira iha tinan 1888.
Bainhira haree hosi nia taxonomia, babesia sp inklui iha filum apicomplexa, sub-klase piroplasma, orden piroplasmida, família babesidae no mós jéneru babesia. Espésie babesia liu 100 maka hetan susesu iha mundu, maibé sira ne'ebé maka iha papél importante iha saúde ema no animál nian maka B.microti iha Estadus Unidus, B.divergens no mós B.bovis iha Europa. Entretantu, iha Indonézia rasik espésie babesia ne’ebé hetan mak hanesan B.mayor ne’ebé infeta karau, B.equi ne’ebé infeta kuda no mós B.canis ne’ebé infeta asu no B.felis ne’ebé infeta balada.
Fatór Risku Babesioze nian
Parazita babesia husi roedor sira, liuliu rata sira, no mós rusa no esquilo sira, bele infeta ema bainhira tata husi tiku. Infesaun ida-ne'e rezulta hosi ninfa infetadu ida nia tata durante prosesu xupa ema nia raan. Maibé, iha kazu sira seluk, babesioze bele mós akontese tanba transfuzaun hosi doadór raan nian. Ran ne'ebé hetan ona infesaun ho parazita babesia hafoin tama no hada'et ba pasiente sira ne'ebé simu transfuzaun raan.
Sintoma sira husi moras Babesioze
Moras babesioze, ne'ebé mós koñesidu ho naran isin-manas mexikanu, bee-mean, isin-manas pleniku no murrain ran, iha mós sinál no sintoma oioin ne'ebé bele haree, hanesan:
- Difikuldade Respiratóriu Aguda: Mudansa sira ne'ebé akontese iha membrana RBC sei kauza diminuisaun iha aumentu RBC, nune'e kauza dezenvolvimentu edema pulmonár la'ós kardíaku no mós síndrome difikuldade respiratóriu agudu.
- Anemia Hemolítika: Babesioze mós halo ema sira hetan isin-manas, anemia hemolítika no mós hemoglobinuria ne'ebé akontese tanba infesaun babesia. Hanesan iha malária, moras ida-ne'e sei hamosu blokeiu ba kapilár sira ka estáziu mikrovaskulár ne'ebé envolve aten, rins, bazeia no mós sistema nervozu sentrál.
- Moras iha muskulu sira iha isin lolon tomak
- Númeru glóbulu mutin sira ne'ebé tun
- Isin-manas no isin-manas
- Isin sente kole no fraku
- Mosu anemia hemolítika, nomeadamente anemia ne’ebé mosu tanba destruisaun sélula mean ne’ebé aumenta maka’as.
- Parazitismu aas besik pursentu 10
- Aumentu iha nível sira hosi transaminase ásidu oxaloasétiku glikosiladu
- Fosfatase alkalina iha sérum aumenta
- Hemoglobina sai ho urina
- Membrana mutin matan nian sai mean uitoan tanba anemia hemolítika.
Diagnóstiku ba Moras Babesioze
Diagnóstiku ba pasiente sira ne'ebé iha istória kona-ba karau-timur tata no hetan sintoma sira isin-manas, isin-manas no fadiga maka importante tebes. Teste sira raan nian ka teste imunolójiku perifériku sira maka nesesáriu atu klarifika liután fatór diagnóstiku sira. Iha pasiente sira ne'ebé hetan isin-manas maibé orijen la klaru, ida-ne'e bele sai sintoma ida hosi babesioze no presiza transfuzaun raan nian.
Terapia Farmakolojia
Terapia farmakolojia bele uza hodi halo diagnóstiku babesioze, iha ne'ebé pasiente asintomátiku sira ho rezultadu pozitivu hosi teste perifal ka teste reasaun kadeia polimeraze nian prova pozitivu. Estudu ida-ne'e tenke repete no presiza tratamentu parazita ne'ebé bele dura to'o fulan 3.
Terapia Antibiótiku
Terapia antibiótiku ka antimalária bele mós halo atu hamenus nível parasitemia nian, nomeadamente ho kombinasaun klindamisina [20 mg/kg/loron ba labarik sira], 300 to'o 600 mg IV ka intramuskularmente kada oras 6 ba adultu sira no mós kinina oralmente to'o 25 mg/kg/loron ba labarik sira no 60 mg to'o 18 oras fó ba adultu sira 0 loron.
Teste Antikorpu Imunofluoresente Indiretu
Antikorpu Imunifluoresente Indiretu ka ezame IFA bele mós hala'o hodi halo diagnóstiku babesioze, ne'ebé inklui ezame mikroskópiku ba esfrega raan nian ne'ebé bele fornese rezultadu diagnóstiku ne'ebé konvense liu.
Ezame Mikroskópiku ba Preparasaun Esfregas Ran nian
Ezame mikroskópiku ba raan ne'ebé mihis ka mahar hala'o uza kolorasaun Gram ka Wright, ne'ebé bele fornese imajen ida kona-ba parazita sira iha glóbulu mean sira.
Tratamentu Babesioze
Ba ema sira ne'ebé sofre babesioze ho sintoma kmaan, la presiza tratamentu tanba infesaun sei kura rasik iha fulan 6 nia laran. Maibé, tratamentu bele mós hala'o durante loron 10 to'o fulan 6 depende ba kondisaun babesioze nian ne'ebé maka'as.
1. Kombinasaun husi Quinina no Masin
Tratamentu komún liu ne'ebé bele fó ba ema sira ne'ebé sofre babesioze maka kombinasaun ida husi 650 mg kinina ho masin ne'ebé fó oralmente dala 3 iha loron ida. Aleinde ne’e, clinamycin 650 mg mós fó oralmente, fó dala 3 loron ida no tratamentu ne’e dura entre loron 7 to’o loron 10 to’o babesioze bele kura.
2. Hamate Lasu
Hasai tiku uza pinset no kaer parte ibun nian, la'ós isin. Labele uza métodu seluk hanesan vaselina ka fósforu maibé oho tiku ne'e hodi tau iha alkol.
3. Kinur
Kurkuma mós hatudu ona katak efetivu hodi hamenus sintoma sira no kura babesioze. Ita-boot bele uza kapsula kurkuma nian ne'ebé maka fa'an barak iha farmásia sira ka rasta kurkuma no fó 400 mg dala 3 loron ida hodi hamenus sintoma sira babesioze nian. Kurkuma ida-ne'e sei fornese efeitu anti-inflamatóriu ne'ebé maka'as tebes no bele inibi formasaun substánsia pro-inflamatóriu ida ne'ebé hanaran ásidu arakidóniku.
Alende ne’e kurkuma mós iha propriedade karminativa nune’e sei hamenus gas, laran-sa’e no mós iha efeitu anti-baktéria no anti-virus. Turmeric mós sei fó kualidade antioxidante ne’ebé di’ak hodi fó protesaun ba aten atu nune’e estragu aten tanba uza antibiótiku husi ai-moruk hodi kura babesioze bele redús.
4. Bromelaina
Tratamentu tuirmai ba babesioze maka uza bromelaina. Uza 250 mg husi bromelaina, enzima dijestiva ida ne'ebé halo husi ananás, dala rua iha loron ida. Bromelain maka útil atu hasa'e liután nivel efikásia husi utilizasaun turmeric.
5. Konsumu ai-han sira ne'ebé iha bokur Omega 3 barak
Aleinde ne'e, aumenta ita-boot nia konsumu ai-han sira ne'ebé kontein ásidu bokur omega 3 hanesan salmão no tipu oioin ikan tasi nian atu nune'e inflamasaun ne'ebé mosu iha babesioze bele hamenus no kura.
6. Dieta Livre husi Glúten
Maneira tuirmai atu trata babesioze maka halo dieta ida ne'ebé laiha glúten atu nune'e isin bele foka liu ba kura moras ne'e no la'ós ba inflamasaun ne'ebé bele kauza hosi konsumu ne'ebé kontein glúten.
7. Evita konsumu modo
Konsumu modo refinadu mós tenke evita atu trata babesioze. Hodi evita konsumu ne'ebé kontein modo, ida-ne'e sei inibi kreximentu fermentu nian no aumenta resposta imunidade nian.
8. Uza Artemestin
Artemestinin ne'ebé mai hosi ajenjo bele mós uza hodi trata babesioze, iha ne'ebé artemestinin sei ajuda kombate baktéria ne'ebé responsavel ba infesaun.
9. Uza Teasel
Teasel maka tipu antimikrobiál ida ne'ebé maka efetivu tebes hodi hamenus sintoma sira ne'ebé maka kauza hosi babesioze no iha tempu hanesan kura ho efetivu moras ida-ne'e ne'ebé maka halo liuhosi etapa oioin kura nian.
10. Tratamentu Antibakteriál
Ema sira ho babesioze mós presiza tratamentu antibakteriál ne'ebé dura durante semana 6 ka liu, inklui semana 2 hafoin parazita labele detekta ona iha raan. Ida-ne'e halo atu evita moras babesiosis iha futuru.
11. Kombinasaun ba Alerjia ba Quinina
Entretantu, ba ema sira ne'ebé sofre babesioze ne'ebé maka alerjia ba uza kinina, sira bele uza kombinasaun ai-moruk sira, hanesan azitromisina, doxisiklina no klindamisina, ne'ebé maka hatudu ona katak efetivu hodi kura babesioze iha pasiente sira ne'ebé maka alerjia ba kinina.
Prevensaun ba Babesioze
Iha maneira oioin ne'ebé bele halo atu prevene babesioze, maka evita tiku sira ne'ebé kauza babesioze. Tiku sira-ne'e subar iha fatin ne'ebé maran no kaer metin ba du'ut. Buat balun ne'ebé bele halo atu prevene babesioze inklui:
- Verifika ita-boot nia animál doméstiku ba pulga ka lae.
- Evita kontaktu diretu ho vejetasaun ho posivel no mós pekuária ne'ebé iha potensiál atu transmite babesioze ba ema.
- Uza roupa ne'ebé naruk no kamada.
- Rega kulit ho DEET.
- Halo hariis no fase didi'ak ita-boot nia roupa sira.
- Evita área sira ne'ebé maka baibain hetan karau-timur.
- Taka parte isin nian bainhira halo atividade hanesan halo ezersísiu iha ai-laran ka iha ambiente ho ai-hun barak.
- Uza roupa maran no keta husik sira sai bokon.
- Evita transmisaun liuhosi transfuzaun raan liuhosi verifika doadór sira uza teste anti-substánsia.
- Vasina animál sira uza mikro-organizmu sira ne'ebé fraku ka mate.
- Evita susuk nia tata liuhosi uza repelente insetu nian ka kose.
To'o agora, seidauk hetan vasina ida ne'ebé bele uza hodi prevene babesioze, enkuantu relatóriu sira kona-ba mate tanba babesioze ne'ebé transmite liuhosi transfuzaun raan nian mós ladún barak. Importante liu mak mantein nafatin limpeza no mós evita fatin ne’ebé úmidu no fatin ne’ebé sai knuuk ba pulga atu moris atu nune’e labele hetan moras babesiosis.
Referensia : Tradusaun hosi babesiosis
0 Comments